Kui omame oma ettevõtet või plaanime omandada börsil noteeritud ettevõtte aktsiaid, on kõige parem teada, kuidas bilansianalüüsi teha. Need aitavad meil otsuseid langetada, sest need peegeldavad meid huvitava ettevõtte finantsseisu.
Mis on bilansianalüüsid? Kuidas neid tehakse? Millal need tuleks teha? Kõigile neile küsimustele vastame selles artiklis.
Mis on bilansianalüüs?
Enne nende teostamise selgitamist selgitame esmalt, mis täpselt on bilansianalüüs. Põhimõtteliselt on need uuringud, mis viiakse läbi ettevõtte kohta. See uuring sisaldab kõiki kõnealuse ettevõtte bilansiga seotud andmeid. Peamine eesmärk on teha järeldusi nimetatud ettevõtte finantsseisundi ehk kasumi ja kahjumi kohta. Selle analüüsi tegemiseks tuleb kasutada erinevaid suhteid.
Teisisõnu võime öelda, et tasakaalu analüüs See põhineb konkreetse ettevõttega seotud majandus- ja finantsandmete üksikasjalikul uurimisel. Selle saavutamiseks tuleb ristuda sama bilansi, kasumi-kahjumi, omakapitali muutuste aruande ja rahavoogude aruande vahel erinevad andmed ja info.
Kuidas teha bilansi analüüsi?
Nüüd, kui teame, mis on saldoanalüüs, vaatame, kuidas seda tehakse. Esiteks peab meil olema ajakohane ja täpne raamatupidamisinfo, bilanss ja kasumiaruanne, Kasutame ka summade ja saldode saldot. Neid dokumente tuntakse raamatupidamise aastaaruannetena, kuna need võtavad kokku kõik need majandustoimingud, mille kõnealune ettevõte on teatud aja jooksul kajastanud.
Bilansis kajastub kõnealusele ettevõttele kuuluv vara. Varad on kaupade, õiguste, investeeringute ja treasury kogum, kohustused aga pikaajaliste ja lühiajaliste võlgade ja omakapitali kogusumma. Selle tasakaalu eesmärgina on meil avastus umbes milline on ettevõtte finantsseis, mis tal on ja kuidas seda finantseerib. Seetõttu on sellesse tasakaalu kaasatud järgmised rühmad:
- 1: põhifinantseerimine
- 2: Põhivara
- 3: varu
- 4: äritegevuse võlausaldajad ja võlgnikud
- 5: Finantskontod
Nüüd hakkame arutama kasumiaruannet, mida tuntakse ka tegevuskontona. Põhimõtteliselt peegeldab see tulemust, mille kõnealune ettevõte on teatud aja jooksul saavutanud. Selles uuringus arvesse võetud raamatupidamiskontod on järgmised:
- 6: ostud ja kulud
- 7: Müük ja tulu
- 8: Omakapitali kantud kulud
- 9: omakapitali arvestuslik tulu
Kasumiaruande kaudu saame infot kõnealuse ettevõtte kulustruktuuri ja tegevuse tasuvuse kohta. Loomulikult ei võeta arvesse kaasatud infrastruktuuri maksumust.
Suhtarvud tasakaalu analüüsiks
Kui meil on bilanss ja kasumiaruanne, Peame ka endalt küsima, milliseid suhtarvusid me otsuse tegemiseks vajame ja teha kõige põhjalikumaid bilansianalüüse. Kõige tähelepanuväärsemad on järgmised:
- Võla tase: See on saadud rahastuse ja ettevõtte omavahendite suhe. Selle arvutamiseks tuleb kohustus jagada netoväärtuse ja kohustuse summa tulemuse vahel.
- maksevõime: See on ettevõtte võime võlgu tasuda. See saadakse varade jagamisel kohustustega.
- Üldine likviidsus: See on seotud käibekapitaliga. Lisaks annab see meile teavet ettevõtte suutlikkuse kohta täita oma kohustuslikke makseid. See on käibevara ja lühiajaliste kohustuste jagamise tulemus.
- Riigikassa: Riigikassa saamiseks tuleb liita realiseeritav ja saadaolev ning jagada see jooksvate kohustustega. See suhe ei võta arvesse varude väärtust.
- Võla kvaliteet: See saadakse lühiajaliste kohustuste jagamisel kohustuste kogusummaga. Mida kõrgem on tulemus, seda keerulisem on ettevõttel vähemalt lühiajaliselt oma kohustuslikke makseid täita.
- rahaline autonoomia: Selle arvutamiseks jagatakse netoväärtus kogu kohustustega. Mida madalam on tulemus, seda suurem on ettevõtte rahaline sõltumatus.
- garantiikoefitsient: See peegeldab suhet ettevõtte käsutuses olevate ressursside ja nende ressursside vahel, mida ta võlgneb. See tuleneb varade ja kohustuste jagamisest. Kui saadud väärtus jääb alla 1,5, ähvardab ettevõtet pankrot. Kui saadud väärtus on üle 2,5, on ettevõttel kapitali, mida ta ei oska kasumlikuks muuta.
Millal teha bilansianalüüsi?
Kui meil on oma firma, saldoanalüüsi on kõige parem teha vähemalt kord semestris. Kuid valdavas enamuses ettevõtetes seda harjutust kunagi ei tehta ja ainult keskmise suurusega ettevõtete puhul tehakse seda plaanipäraselt. See hetk, mil meil on praktiliselt kohustus bilansianalüüsi teha, on majandusaasta lõpus ja siis, kui soovime pangalt finantseerimist taotleda.
Teisest küljest, kui soovime omandada börsil noteeritud ettevõtte aktsiaid või töötada uute tarnijate ja/või klientidega, ei saa me loota ainult selle välisele välimusele. Kuna me kavatseme oma raha investeerida, siis parem teavitame end hästi, teeme arvutused ja vaatame, kas see oleks hea investeering või mitte. Sellistel juhtudel tuleb kasuks tasakaaluanalüüs, mis aitab meil tulevikus probleeme ja peavalusid vältida. Pidage seda meeles igal tegutseval ettevõttel on kohustus deponeerida oma kontod igal aastal kaubaregistris.
Pidage meeles, et majandus- ja rahandusmaailm on väga keeruline. Et ennast kaitsta ja võimalikult vähe riske võtta, siis mida rohkem oskame erinevaid ettevõtteid analüüsida, seda paremini lähevad meie investeeringud ja äri.